Kokkuvõtte reflektsioon

Oma esimese kodutöö eel panin kirja omale õpilepingu. Nimekirja sotsiaaltarkvaradest ei hakanud tegema, polegi seda eriti palju. Arvan, et mu suhe sotsiaaltarkvaradega on natuke paranenud. Õpilepingus oli mu eesmärgiks endale selgeks teha mulle tundmatud sotsiaaltarkvarad. Oi, neid tundmatuid oli palju. Mida siis teha? Teine eesmärk oli mul uurida kursusekaaslaste käest nende kasutatavad sotsiaaltarkvarad. Leidsin, et selle teadmisega leian endale sobivad tarkvarad ja hakkan neid järgemööda kasutama. Ma muidugi ei hakka kõike nendest kasutama, läheks väga kirjuks.
Sellel kursusel oli esmane kokkupuude blogi pidamisega. Isegi esimesel kuul mõtlesin, et teen blogi valmis selle kursuse jaoks ja sinna ta jääb. Nüüd olen hoopis teist meelt. Mõtlesin, et teen blogi kuhu panen kõik käsitööalased materjalid kokku ja sealt oleks õpilastel hea ülevaade. Praegusel hetkel toimub vahest juhendamine õhtuti MSNi seletuste, jooniste või linkide saatmisega.
Arvan, et me grupitöö läks hästi. Eks alguses oli erinevaid seisukohti just teema valikus ja kuidas seda asja serveerida teistele kuulajatele.
Kokkuvõttes võin öelda, et kursus andis mulle uusi teadmisi sotsiaalsest tarkvarast, kuidas teha grupitööd kui iga grupiliige elab eri Eestimaa paigas, avastanud uusi sotsiaalse tarkvara kasutamise võimalusi. Vajadusel võin juba ka teistele tutvustada mõningaid sotsiaalseid tarkvarasid.

Oma kodutöö hindamine

Endale on nii raske hinnet panna. Esimese kodutöö aluseks võtsin juba selle asja, mis oli juba eelmisel õppeaastal koolis tehtud. Peale töö sooritamist analüüsisin tehtud töö ja leidsin, et peaks natuke muutma oma töökäiku. Sellel kursusel saadud uued teadmised, võtan mõned kindlasti kasutusele järgmisel korral. Olen otsustanud seda tööd õpilastega hakata tegema iga aasta.
Blogisse kirja pannes töökäik ja joonis ei tulnud nii nagu vaja, arvan, et oli puudusi. Samas see oli esimene katsetus, arenguruumi mul veel on. Seega võiksin oma esimese kodutöö hinnata 8 või 9 punktiga.

Mõtteid praktika eel

Praegu olen alles esimesel kursusel, pole aimugi kuidas informaatikaõpetaja praktika välja kujuneb. Ma olen teinud praktikat nii algõpetuses kui eripedagoogias ja ka logopeedia praktikumi. Mis ootused võiksid mul olla seoses informaatikaõpetaja praktikaga.
Kõige pealt tahaks saada väga head praktikakohta, kus saaks endale veel lisa teadmisi informaatika valdkonnas, sest olen seda õppinud omal käel. Siin kohe pakuks keegi, et sul oleks väga hea teha oma praktikat omas koolis, sest kõik on tuttav. Ma arvan, tuttav koht ei anna head praktikat, kui tean juhendaja informaatikateadmisi. Ma ei soovi saada lihtsalt linnukest kirja praktika tegemisega. Oma bakalaurusetöös uurisin, kuidas noored õpetajad on hinnanud oma praktikat ja milline seos võiks olla esimese tööaastaga. Küsitlusest võis järeldada, et ülikooliaegne praktika on vägagi tähtis alustavale pedagoogile. Seega vist ootaks kõigepealt kellegi soovitust hea praktikakohast.
Väga heaks abiks praktikas on mu eelnevad teadmised eripedagoogikas, saan kasutada neid. Praeguses koolis on palju erivajaduslikke õpilasi ja nendele on vaja anda õppeülesandeid lähtuvalt nende oskustest ja teadmistest. Oma teadmisi olen nõus jagama ka oma kursusekaaslastega kui nad pöörduvad abi saamiseks minu poole.
Praktikale minnes ma ei karda tunnidistsipliini pärast. Olen olnud mitmeid aastaid tegevõpetaja ja olen omandanud mõned nipid.
Muidugi peaks eelnevalt nendega suhtlema, kes on juba tegevõpetajad informaatikaõpetajana. Saaks eelnevalt teada ainekavadest, tööplaanidest, ootamatustest tundides ja kuidas siis tegutseda. Ootamatuste all ma mõtlen seda, kui koolis puudub elekter või kui ei pääse internetti ja seda tuleb kasutada ühe tunniosana, milliseid vigureid võivad teha õpilased arvutis. Lisaks õpetajatega suhtlemisel aitab kaasa ka erinev kirjandus ja internet. Tahaks teada kuidas toimub integratsioon teiste ainetega.
Ma arvan, et paljudel inimestel on anda midagi teistele, seega olen alati valmis ammutama uusi teadmisi, mida vajan praktikaks.